15.04.2019

Mis võiks sind hommikul sirutama ning päeva jooksul võimlema ja liikuma motiveerida.

Armas kolleeg, suurepärane inimene, Pilatese õpetaja ja harrastaja Pille Trolla avaldas hiljuti väga hea artikli inimese rühi põhiprobleemide kohta. Miks tekivad valud? Kuidas vältida? Tema lahkel loal postitame selle ka oma kodulehel, et meie stuudio treenijad saaksid ka mõtiskleda kajastatu üle ja võibolla julgustada oma lähedasi seeläbi aktiivsema elu poole. Head lugemist!

Enamus inimesi teab, et liikumine on vajalik, kuid siiski valib passiivsuse aktiivsuse asemel. Kaldun arvama, et põhjus on väheses motiveerituses, mis tuleneb sellest, et ei teata mis kasu inimese organism sellest saab ning mis tagajärjed inaktiivsusel on.
Et postitus pikaks ei läheks, siis toon vaid mõned põhjused ära, mis võiks sind hommikul sirutama ning päeva jooksul võimlema ja liikuma motiveerida. Mõõdukalt ikka.
Lisaks sellele, et liikudes kasutame lihaseid, liigub ka meie liikumisaparaadi passiivne osa ehk luud, kõhred ja liigesed. Kõhredes puudub praktiliselt täielikult verevarustus ning toitainete imendumine toimub liigese liikumisel liigesevedeliku ja luu kaudu. Kõhre kahjustused tulevad sageli üllatusena, kuid seda saab mõõduka liikumisega vältida. Kõhre vigastused taastuvad kaua just selsamal põhjusel, et neis puudub verevarustus.
Istudes ja sundasendites halveneb lisaks lihastoonuse vähenemisele verevarustus ning piiratud liikumisega piirkondades tekib sidekoestumine. Lihastesse tekib pinge, pinges lihas on nõrk ning luude asukoht nihkub. Selle tagajärjel haveneb enesetunne ning tekivad valud.
Sundasendis kaelaosas tekivad eelmainitud probleemid. Rüht muutub, piiratud verevarustus toob kaasa kehva seedimise (refluks, seedehäired). Närvisüsteem on häiritud ning kaelaosast lähtuvad närvid annavad valuna märku kätes ja sõrmedes. Lisaks võivad kehvast verevarustusest kaelas tekkida probleemid hammastega, sest juured ei saa vajalikke toitaineid. Kaelalihaste inaktiivsuse tagajärjel nõrgenevad ka suulaelihased, vajuvad hingamisavaustele ning see on üks norskamise põhjuseid. Hapnikupuudus tekitab ka uneapnöed.
Vaagnapiirkonnas toimub pidevalt istudes sarnane kompressioon. Ilmnevad alaseljavalud näiteks vaagna ette kaldest pinges puusapainutajate tõttu. Verevarustuse halvenemise tõttu ilmnevad meestel eesnäärme ning naistel põieprobleemid. Kaasnevad suguelundkonna häired.
Kehvast hingamismustrist tingitult kaotavad roietevahelised lihased elastsuse ning roidekorv ei avardu piisavalt kopsukottidesse suurema hulga õhu mahutamiseks.
Tagajärjeks on pinnapealne hingamine, mis aktiveerib sümpaatilise närvisüsteemi ehk „vôitle ja põgene” osa. Selles olukorras on ärevus pidevalt esindatud ning tekivad teiste seas unehäired ning halveneb seedimine.
Vähene diafragma kasutus ei tekita piisavalt siseorganite omavahelist liikumist ning organite vahele tekib kergemini rasvakude.
Lühidalt öeldes pole liikumine vaid visuaalselt ilusa keha jaoks vajalik. Toonuses lihaskond on tõesti kena vaadata, kuid reaalselt on meil lihaseid ikka õiges asendis luustiku toetamiseks ja liigutamiseks vaja. Seisev vesi läheb roiskuma. Nii tekivad ka liigutamata kehas põletikulised protsessid.
Kui kehas on nihked juba tekkinud ja avalduvad rühihäired, siis pole mõistlik suuri koormusi kehale anda, sest probleemid sel juhul vaid süvenevad. Näiteks vaagna ettekalde puhul on puusapainutajad pinges ja lühenenud, alaselg on vajunud nõgusaks ning suure tuhinaga jooksma hakates sammumuster vigane. Jalg ei sirutu puusast piisavas ulatuses taha ning samm muutub lühikeseks ning puusapainutaja pinge kasvab. Nõrga kehakorseti tõttu vajub lülisammas kokku ning kompressioon loob soodsa pinna lülisambaprobleemidele.
Vali liikumisviis, mis on sulle meelepärane, kuid lähtu sellest, et toimuks kogu keha haarav liikumine, mis sulle pikas perspektiivis kahju asemel kasu toob ehk saad hea tervisega kõrges vanuseski liikumist nautida. Parim, mida saad teha, on pihta hakata: lisa päevakavasse kõnniring, võimle, painuta, venita. Kui ise ei oska, küsi abi või proovi pakutavaid variante läheduses toimuvate treeningute näol. Ja mõõdukalt.
Pilates on üks arukatest valikutest, sest tähelepanu pööratakse keha kõikidele piikondadele ja arvestatakse erinevaid organismi vajadusi. Harjutused on kohandatavad iga inimese vajadustest lähtuvalt. Pilatese treeningus ei tehta harjutusi harjutuse tegemise pärast vaid igal harjutusel on mõte ja eesmärk. Ja ikka baseerub see sellel, et organism toimiks parimal võimalikul moel tervikuna. Seetõttu sobib see ideaalselt ka tugitreeninguks teistele spordialadele, sest jälgib lisaks liigeste joondumist ning õpetab treeningus omandatu integreerima igapäevaellu.
Head liikumist ja liigutamist! 💛

Pille Trolla
Pilatese harrastaja ja õpetaja

Stuudio


Gonsiori 44, Tallinn
gonsiori@pilatestallinn.ee
tel: +372 56 985 191